Hommikul tundsin, et tahan alustada päeva kerge jooksuga. Teadlikult elades tead, mis sind päriselt toetab ja tähelepanu küsib. Panin riided selga ja läksin välja. Ilm soe, silmaulatuses kuldne sügis ja kõrvades mõnus muusika.
Ah jaa. Päeva alustasin täna küsimusega „Kuidas oma elu päriselt luua?“ Lihtsalt küsin ja ei hakanud vastust leiutama…
Jooksen pargis ning korraga märkan ennast mõttearenduselt. Sõnadesse pannes kõlab järgmiselt:
Homme on huvitav kontseptsioon. See mida inimesed „homme“ all kogevad on elu edasilükkamine ja ärevus.
See mida tegelikult tahetakse on tunda rõõmu ja edu täna, päev pärast tänast ja iga päev pärast seda...
Edasilükkamisest
Automaatselt elav inimene on rõõmus ja õnnelik alles siis, kui see mida ta tahab, on silmadega nähtav ja käega katsutav - vähemasti ta arvab nii.
Ta tegutseb, et garanteerida kordaminek ja mõtleb igasugustele olukordadele, mis võib halvasti minna ja kontrollib seeläbi seatud eesmärgi saavutamist või siis väiksemat kahju. Ta sunnib ennast tohutult ja arvab, et ei tee piisavalt. Ta on pidevas võidutegemises elu ja endaga, et millalgi homme ennast hästi tunda.
Automaatselt elav inimene on rõõmus ja õnnelik alles siis, kui midagi mida ta arvab tahtvat silmadega nähtavaks ja käega katsutavaks saab- vähemasti ta arvab nii. Ta leiab ennast pidevalt olukorrast, et homme või uuel aastal hakkab midagi tegema. Samaaegselt vaevleb südamepiinades ja räägib sellest, mis kunagi on juhtunud ja õigustab oma asjade edasilükkamist. Ta räägib sellest mida ta ei taha ja mis on valesti.
Juhin siinkohal tähelepanu nii verbaalsele kõnele, kui ka sisekõnele! Sisekõne on see mida me ei oska kõneks pidada...
Inimene elab automaatselt tähendab, et tema teadlikkus pendeldab ühelt asjalt teisele ja ta reageerib olukordadele ning lahendab probleeme. Ta ei kujunda elu, sest ta on pidevalt reageerimises, vältimises. Seda kutsutakse mugavustsooniks ja sõltumiseks, sest me ei juhi oma teadlikkust ja loomingulisust. Me sõltume välistest olukordadest ja genereerime lahendusi ja uusi probleeme mida lahendada. Mugavustsoon ei tähenda ilmtingimata laiskust ja vahel tähendab see isegi vastupidist.
Teadlikkus, valikud ja võimalikkus on see mida me tegelikult tahame aga ei oska. See tööriist on oma elu kujundamiseks ülioluline. Iga valik ja võimalus on praegu ja muud hetke, kui praegu tegelikult ei eksisteeri.
Teadvustasin, et see hetk, kus ma parajasti olen on loov. Tänasin seda mida taipasin, naeratus oli näol ja jooksin koju. Ma teadsin, et see hetk loob järgmise ja sealt edasi järgmise. Valisin rõõmu ja seejärel uuesti rõõmu. Hetkes elades on võimalik ikka ja jälle valida. Mõned tunnid hiljem üllatas kaaslane mind ning kutsus lõunale. Kinkis ilusa lille ja hoolitseva naeratuse. Kuidas saab veel paremaks minna? Elamine on praegu ja valik on praegu.
Soovid õppida oma elu looma- võta ühendust!
Kui praegu puudub, ei saa tarkus ennast ilmutada, loomingulisus avalduda, jõud võimenduda. Rikkus muutub kasutuks, sest piiritu ja lõputu intelligentsus ei ela sinus!